Ivari sahver

Just another WordPress.com site

Pilveraalindus

Lisa kommentaar

Postimehe IT-lisas ilmus artikkel Pilveraalindus: tehnoloogia revolutsiooni asemel IT-logistika võidukäik 

Selle kirjutamise algmaterjalid on siin allpool.
Ilmselt on ülaltoodu parem ja loetavam kui originaal – dämn …
Ajakirjaniku käsi on teinud korrektuuri, mis näitab, et alltoodu autoril on palju õppida, kuidas kirjutada ja ilma irooniata…

Mis on pilveraalindus

Pilvetöötlus on IT
teenuste tarbimis- ja tarnemeetod, mis on saanud innustust
tarbijatele suunatud Interneti teenustest. Termin ”pilv” on pärit
Interneti kujutamisest piltidel, sümboliseerides küberpilve, mis on
ilma kindla piiri ja kontuurita.

Pilveraalindus e
pilvandmetöötlus on IT-tööstuse uus märksõna, mis liitub
selliste terminitega nagu virtualiseerimine, griid e
võrkandmetöötlus, klasterarvutus, hajus-andmetöötlus,
arvutusressursside võrguteenus(utility computing).

Pilvest saame rääkida
kui lisame eelnenud tuntud tehnoloogiatele iseteenindamise, mitmed
teenuse sisseostu valikud ja mastaabisäästu. Iseteenindamine
põhineb mitmetel mehhanismidel nagu automatiseeritud ressurside
konfigureerimisel, kasutamise eest arveldamisel, taaskasutamisel,
ümberkonfigureerimisel jms.

Pilv
esindab IT-l põhinevate teenuste tarne industrialiseerimist.

Pilved jagunevad
teenuse sisseostu taseme järgi privaat-, avalikeks ja
hübriidpilvedeks ning lisaks ressursi tarbimise või
programmeerimise mudeli spetsiifiliselt.

Pilv on termin, mis
on vermitud sümboliseerimaks, et olemas-olevad tehnoloogiad kokku
annavad midagi enamat, muutes arvutitehnoloogia paradigmat ja
defineerides selle uuesti.

Pilvearvutus on
suhteliselt noor termin ja alles haipi tsüklis Gartneri defineeringu
järgi.

*
distributed computing

*
grid computing

*
utility computing

*
cloud computing

http://khartig.files.wordpress.com/2008/05/trends1.png

Pildilt
nähtub, et pilvtöötlusest hakati rääkima ca 3 aastat tagasi ja
tõenäolist praeguseks on see jõudnud huvi tipule lähedale, mis
iseloomustabki haipi Gartneri järgi.

Rohkem kui komponendid …..

Pilveraalindus e
pilvetöötlus tähendab, et andmed on pilves. Hoolimata tekitatud
sõnalisest seosest meteoroloogiaga määratleb pilv
arvutitehnoloogia uuesti, teisiti kui me seda seni tundsime. Ta on
üpriski kõige eelneva summa, millest oleme uudistes nii palju
kuulnud. Kuid mis siis on see arvutuspilv, kust ta tuli ja kuidas
mõjutab meie tegevusi?

Arvutuspilv
on ulatuslik virtualiseeritud Interneti/intraneti serverite võrk,
mis suudab kiirelt oma ulatuses kasvada või kahaneda, et pakkuda
teenuseid reaalajas.

Pilvetöötlus
on rohkem IT tarnemehhanismi areng kui revolutsiooniline tehnoloogia.
Ta laenab midagi peaagu igast võrgu-mudelist, mida võite meenutada
– sh ajajaotus, griid, arvutusteenus, tarkvara kui teenus. See
määratlus on veel kujunemas, kuid põhiline mis teda eristab on
võime kasvatada või kahandada arvutusressursse põhinedes koormuse
nõudlusel, samas peites oma keerukust tarbija eest.

Pilvetöötlus on
ehitatud põhinedes paljudele teistele tehnoloogiatele. Seetõttu
aetakse teda tihti muude asjadega segi. Näiteks on virtualiseerimine
pilvetöötluse võti, kuid mitte kõik virtualiseeritud serverid
pole pilveserverid. Mis siis eristab pilve? Vastuseks on ”rohkem ja
enam”.

Rohkem
kui andmete võrgutöötlus (network computing).
Arvutuspilved
on võrguarvutid, kuid viimase aja arengud digitaalse lairiba
ülikiiretes ühendustes on viinud sellistele uutele võimalustele,
mida ei olnud 10 või isegi 5 aastat tagasi.

Enam
kui ajajaotus.
70-ndatel
oli ajajaotus kui tehnoloogia kättesaamatu isegi rikastele
korporatsioonidele. Tänapäeval on odav riistvara, avatud
standardid, ressursside mastaapimine, provisjoneerimine ja tohutu
edasiminek lairiba ühendustes need kulud alla viinud.

Rohkem kui griid.
Traditsioonilistes griid keskkondades on töötlus määratud mingi
arvutusressursi juurde ja rakendused peavad vastama selle griidi
reeglitele. Pilvekeskkond on palju elastsem. Sinna kuuluv infra
suudab kiiresti kohanduda muutustega ja vastupidiselt griidile
hiilgab pilv eriti paljude erinevate ülessannete paralleelse
töötlusega. Pilved suudavad jooksutada ka mitte-griid keskkondi,
milleks on näiteks kolmekihilised veebiarhitektuurid.

Enam kui
arvutusressursside võrguteenus
.
Nii nagu elekter ja veevärk on infrastruktuuri teenused, saab
sarnaselt võrgu kaudu tarnida ka arvutusressurssi. Pilvetöötlus on
süsteemiarhitektuur, mis sisaldab kogu eelnevat IT pagasit
tarkvarast riistavarani, mis suudab dünaamiliselt kasvada, kahaneda
ja end tervendada. Samal ajal kui pilvendust saab kasutada kui infra
teenust ei suuda kõik IT infra teenused toimida pilvena.

Rohkem kui
tarkvara kui teenus (SaaS).
Pilvearvutus
kasutab Internetti/intranetti et pakkuda juurdepääsu tehnoloogia
poolt võimaldavatele teenustele – hoopis suuremas mõõtkavas
pildil. Pilve pildi moodustavad tuhanded serverid, salvestivõrgud ja
samuti tarkvararakendused.

Nende arenenud
võrgutehnoloogiate kohtumine tohutu hulga odavate ja mobiilsete
seadmetega ning olulise Interneti kasvuga on loonud aluse
kättesaadavaks ja tõhusaks andmetöötluseks, mis täiendab
mooduseid kuidas me elame ja töötame.

Pilv
on oma sisult hajusandmetöötlus. Tüüpiline rakendus on ehitatud
kasutades mitme teenuse ressursse, tihti ka eri asukohtadest.
Tüüpiliselt on sel hetkel vaja veel teada mingit teenuse
aadress-punkti, et kasutada seda teenust, võrreldes pilvega, mis
näitab ise oma pakutavaid ressursse. See oleks siis tarkvara kui
teenus (SaaS). Selle teenusliidese taga on tavaliselt arvutite
griid-lahendus. Griid ise on majutatud tüüpiliselt ühe ettevõtte
poolt ja koosneb homogeensest riistvara ja tarkvarakeskkonnast, et
oleks hõlpsam seda hallata ja toetada. Ja alates sellest hetkest kui
te hakkata teenuste ja kasutatud ressursside eest maksma – on see
arvutusressursside võrguteenus (utility computing).

Pilvandmetöötlus
on vahend ressursside kasutamiseks ja funktsioonide täitmiseks
kiirelt muutuvate vajaduste korral. Rakenduse või teenuse arendaja
küsib juurdepääsu pilvele selle asemel, et küsida juurdepääsu
mingile konkreetse aadressile või nimelisele ressursile. Pilv vajab
raamistikke oma paljude eri infrastruktuuride haldamiseks, mis
paiknevad eri organisatsioonides. Need raamistikud pakuvad pilvele
vahendeid enese-monitooringuks, ise-tervendamiseks, ressursside
avastamiseks ja registreerimiseks, teenustasemete kirjeldamiseks ja
automaatseks ümberkonfigureerimiseks.

Pilv
on virtualiseeritud ressurss, mis ise haldab ja hoiab end korras.
Siin on loomulikult inimressursid kaasatud, et hoida korras
riistvara, op-süsteemid ja võrgud. Kasutaja või arendaja
vaatevinklist vaadates on nähtav vaid pilv.

Näited

Kui
pilve defineerimise ja komponentide loetelu üle käib veel vaidlus,
siis IT-tööstus on siiski nõus tunnustama 3 põhilist
arhitektuuri, mis iseloomustavad pilve:

Tarkvara
kui teenus
(Software-as-a-Service
-SaaS)

SalesForce
CRM
Google Apps

Platvorm
kui teenus
(Platform-as-a-Service
– PaaS)

Google
App Engine
Microsoft Azure

Infrastruktuur
kui teenus
(Infrastructure-as-a-Service
– IaaS)

Amazon
EC2
The Rackspace Cloud

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s